Täna hommikul avastasin oma postkastist tuttava käekirjaga ümbriku. Jess- meie passid olid Helsingi Iraani saatkonnast tagasi. Ootasin juba mitu päeva uksekella helinat ja allkirja nõudvat postiljoni, aga võta näpust.
Natuke viisataotlemise protseduurist ka:
Iseenesest äärmiselt lihtne- internetist välja prinditud ja käsitsi täidetud avaldus, koopia meilile saadetud lennukipiletite kinnitusest, 2 pilti, millest ühe kleepisime avaldusele ja teise panime lihtsalt passi vahele. Natuke aeganõudvam oli viisatasu eest maksmine- internetis Sampo kontserni sisene makse oli küll vaid 50 kr (odav ju rahvusvahelise makse eest), aga maksekorralduse koopia saamine pangakontorist võttis aega 2 päeva. Ahjaa- viisa maksis 15 euri, soomlased peavad aga näiteks 50 euri võrra oma kukrut kergendama. Kõik vajalikud dokumendid panin posti ja saatsin tähitud kirjaga Soome. Ümbrikusse lisasin 6 rahvusvahelist postikupongi (nii palju on vaja express posti jaoks- selle fakti teadasaamine võttis abivalmil postitöötajal jube kaua aega- lõpuks päästis meid hädast välja Soome Posti kodulehekülg), aga tegelikult saatsid passid tavalise kirjaga tagasi ja seega olid vaid ühe kupongi ära kasutanud.
Viisa anti 30 päevaks (taotluses küsisime 15 päevaks) ja siseneda võime 3 kuu jooksul (4 aprillist 5 juulini)
Tahtsin viisatasu eest ka kviitungit saada, mida võiks kuludesse panna, aga seda nad mulle ei saatnud. Kahju.
Järgmine etapp on siis 2x Armeenia transiitviisa taotlemine.
