Tänavapildis kannavad iraani naised chadore. Kui alguses jäi mulle mulje, et kantaksegi AINULT chadore, siis hiljem panin tähele, et nii hull see asi õnneks pole. Tavalisemaid riideid kantakse ka, eriti Teheranis.
Chador tähendab tõlkes telki, mis on üsna tabav, sest tänavapildis liiguvadki ringi mustad telgid. Chador on põhimõtteliselt ümarate servadega suuremat sorti süsimust voodilina, mida tuleb kanda niiviisi, et välja võivad paista vaid nägu, käelabad ja jalanõud. Ühtegi kinnitust, aasa, nööpi riidehilbul pole ja vahepeal (näiteks ostude eest tasumisel või kui laps on käekõrval) on kõige mõistlikum riideotsi hammaste vahel hoida. Muidu hoitakse lõua alt kahe käega kinni.
Chadori kaitsva varju alt paistavad vahel harva välja maitsekalt jumestatud näod, lühikese hetke jooksul võib näha moodsaid läänelike riideid. Eriliselt suurt rõhku pannakse jalanõudele, sest need on ju ainukesed asjad, mis välja paistavad ja millega end ehtida saab.
Rätik on absoluutselt kohustulik. Ka välismaalastele. Tänavatel liigub ringi erariietes kombluspolitsei ja vahelejäämise korral välismaalased saadetakse maalt välja, kohalikud naised saavad karistuseks avaliku ihunuhtluse. Kui alguses kandsin rätikut väga korralikult- püüdsin sinna alla peita kõik kiharad, siis iga päevaga olen üha vabameelsemaks muutunud ja rätik vajub allapoole ja lõdvemaks.
Tänavapildis on näha, et naistele need chadorid kohe üldse ei meeldi. Põhjust on ka lihtne- 80% elanikkonnast pole üldse usklikud, aga neil on usklik valitsus, kes nõuab üliranget koraani jälgimist. Ja chadoride kandmist.
Kõige rohkem häiriski kogu reisi jooksul see inetu tänavapilt- need koledad chadorid. Rätiku kandmise nõudest saan ma väga hästi aru ja kohaliku tava järgimine on iseenesestmõistetav.
