Islamile kohaselt

Üks lühike reisilugu Iraanist, mis ilmus Eesti Ekspressi reisiarvustuse rubriigis.

Islamile kohaselt 

Iraani naistest

Tänavapildis kannavad iraani naised chadore. Kui alguses jäi mulle mulje, et kantaksegi AINULT chadore, siis hiljem panin tähele, et nii hull see asi õnneks pole. Tavalisemaid riideid kantakse ka, eriti Teheranis.

Chador tähendab tõlkes telki, mis on üsna tabav, sest tänavapildis liiguvadki ringi mustad telgid. Chador on põhimõtteliselt ümarate servadega suuremat sorti süsimust voodilina, mida tuleb kanda niiviisi, et välja võivad paista vaid nägu, käelabad ja jalanõud. Ühtegi kinnitust, aasa, nööpi riidehilbul pole ja vahepeal (näiteks ostude eest tasumisel või kui laps on käekõrval) on kõige mõistlikum riideotsi hammaste vahel hoida. Muidu hoitakse lõua alt kahe käega kinni.

Chadori kaitsva varju alt paistavad vahel harva välja maitsekalt jumestatud näod, lühikese hetke jooksul võib näha moodsaid läänelike riideid. Eriliselt suurt rõhku pannakse jalanõudele, sest need on ju ainukesed asjad, mis välja paistavad ja millega end ehtida saab.

Rätik on absoluutselt kohustulik. Ka välismaalastele. Tänavatel liigub ringi erariietes kombluspolitsei ja vahelejäämise korral välismaalased saadetakse maalt välja, kohalikud naised saavad karistuseks avaliku ihunuhtluse. Kui alguses kandsin rätikut väga korralikult- püüdsin sinna alla peita kõik kiharad, siis iga päevaga olen üha vabameelsemaks muutunud ja rätik vajub allapoole ja lõdvemaks.

Tänavapildis on näha, et naistele need chadorid kohe üldse ei meeldi. Põhjust on ka lihtne- 80% elanikkonnast pole üldse usklikud, aga neil on usklik valitsus, kes nõuab üliranget koraani jälgimist. Ja chadoride kandmist.

Kõige rohkem häiriski kogu reisi jooksul see inetu tänavapilt- need koledad chadorid. Rätiku kandmise nõudest saan ma väga hästi aru ja kohaliku tava järgimine on iseenesestmõistetav.

Armeenia viisa

Täna hommikul alustasime viisaoperatsiooni nr 2 ehk Armeenia viisa taotlemist.

Tavaliselt olen küll mina igasugu organiseerimistööga tegelenud, aga kuna olen juba teist päeva üsna audis- sai kevadpühade aegu maal liiga kõvasti tööd tehtud ja eks ma siis külmetasin- siis pidi Tanel mõned minu kohustused üle võtma.

Täitsin hommikusöögilauas kiiruga ankeedi, jube vähe infot küsisid, kuhu kleepisin ühe vana passipildi, millel olen niii lühikeste juustega. Selle pildi tegin enne magistrantuuri astumist ehk siis 2003. aasta suvel.

Saatsin Taneli tööle koos terve portsu õpetussõnadega: ümbrikusse on vaja panna veel üks tagastuskupong, sularaha passi vahele, teine ümbrik ka kaasa ning kindlasti on vaja mulle tsekk võtta. Ja kindlasti oli veel ühtteist, mis mulle koheselt ei meenu.

Probleem tekkis veel Armeenia saatkonna aadressiga Poola pealinnas Varssavis, sest minu andmetel oli üks (Estraveli viisaleheküljelt pärit teadmine), aga Tanel leidis Armeenia Välisministeeriumi koduleheküljelt hoopis muu aadressi. Ei jäänudki muud üle kui Eesti Välisminni helistada ja täpne asukoht järgi uurida ja arvake ära, kellel oli õigus

Eks ootame huviga kui kaua see protseduur aega võtab. Imelikul kombel ei ole mul mitte mingit reisiärevust sees. Vist vana kala juba